Jaapani aia loomine
Meie Jaapani aed sündis soovist luua koht, kus ilu ja vaikus saavad kohtuda.
Koht, kus iga kivi, taim ja veejuga räägivad oma vaikset lugu.
Kõik algas sellest, et maa hakkas kuulatama.
Meie lõuendiks sai loodus ise – nõlv, metsaserv, soine ala ja valguse liikumine.
Peale tiigi rajamist tuli maa silumine.
See oli nagu esimene hingetõmme – anda kujule suund, mis oleks loomulik, mitte seatud.
Tiigi servad hakkasid omandama oma kuju.
Sündis kilpkonnasaar – väike ring vaikuse keskel.
Meie järgmine samm oli radade loomine.
Looklevad sõelmetest teed viivad nüüd läbi metsa,
kutsega aeglustuda ja märgata – sammhaaval, ilma sihtpunktita.
Tee ääres ootasid kivid oma kohta.
Igaüks neist sai paigutatud tunnetuse järgi –
nagu nad oleksid seal alati olnud.
Taimed on nüüd oma paigas.
Rododendronid, asalead, vahtrad, kõrrelised ja varjatud iludused.
Nad vajavad aega juurdumiseks – ja meie anname selle neile.
Aia südames on istumiskohad.
Kohad, kus olla.
Kohad, kus mitte midagi ei pea juhtuma.
Meie Jaapani aed ei ole veel lõplik.
Aga ta elab.
Ta muutub koos meiega.
Ja ta ootab sind.
